Kuidas valida imikule piimasegu?
Esimesel eluaastal on imiku põhisöök piim, ideaalis emapiim, kuid esineb olukordi, mil last tuleb toita piimasegudega. Imiku piimasegud on enamasti spetsiaalselt lehmapiimast valmistatud rinnapiima asendavad toidud, mille koostises peab olema piisavalt toitaineid, et tagada lapse kasvamine ja areng.
Piimasegude kasutamiseks on kolm põhinäidustust:
- Emapiima asendamiseks või täiendamiseks, kui ema on otsustanud rinnast mitte toita.
- Rinnapiima asendamiseks meditsiiniliste vastunäidustuste olemasolul.
- Rinnalastele täiendavaks toiduks, et tagada lapsele piisav kaaluiive.
Laps vajab lisatoitu, kui rinnapiima kogused on jäänud ebapiisavaks ka tihedama toitmise ja teiste abistavate võtetega. Meditsiiniliseks vastunäidustuseks imiku toitmisel rinnapiimaga on Eestis enamasti ema HlV-positiivsus. Rinnapiima kaudu on oluliselt suurenenud nakkuse ülekanderisk. Kuna Eestis on olemas lapse arengu toetamiseks sobivad piimasegud ning puhas vesi, söövad HlV-positiivsete emade lapsed piimasegu. Lapsepoolsetel näidustustel ei saa rinnapiima anda galak-toseemiahaigele, mille puhul ensüümide-fekti tõttu ei talu laps laktoosi.
Ohutuse tagamiseks peavad kõik piimasegud vastama Codex Alimentariusele, Maailma Terviseorganisatsiooni ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni asutatud rahvusvahelisele toidustandardite programmile. Koodeksiga on kehtestatud kindlad nõuded piimasegu koostisele, kvaliteedile ja ohutusele.
Kõik Eestis müüdavad imiku piima- ja jätkupiimasegud vastavad nendele nõuetele, millest võib teha järelduse, et terve ajalise vastsündinu ja imiku toitmisel ei ole ühel piimasegul eelist teise ees, kuigi erinevate tootjate toitudel on koostises teatud erinevused.
Piimasegude tootmisel on võetud eeskujuks emapiim ning koostist on püütud viia võimalikult sarnaseks sellele. Emapiima ei ole siiski võimalik asendada juba ainuüksi selles leiduvate bioaktiivsete ainete, nagu hormoonid, kasvufaktorid, antikehad, ensüümid, tõttu, mida on väga raske piimasegudesse lisada. Teiseks suureks erinevuseks on lehma- ja emapiima koostises olevate toitainete keemilises ehituses.
Valkude osa piimaseguga toitmisel
Emapiimas on valku vähe: keskmiselt 1 g 100 ml kohta, mis vastab lapse kasvamise kiirusele. Imiku piimasegudes tohib olla valku 1,8-3,0 g 100 kcal kohta ehk 1,2-2 g 100 ml valmissegu kohta. Piimasegude valkude (kaseiini ja vadakuvalkude) omavahelist suhet on püütud lähendada rinnapiimale. Segudes, mis sobivad kasutamiseks alates sünnist, on suhe kas 50 : 50 või esineb vadakuvalkude ülekaal. Jätkupiimades, mida ei tohiks anda enne, kui laps on hakanud sööma lisatoitu, tavaliselt teisel elupoolaastal, on valku rohkem ning ülekaalus on enamasti kaseiin. Kuigi segupakile on sageli kirjutatud soovitus „alates 4. elukuust", ei tasuks sellise piimasegu pakkumisega kiirustada.
Miks on oluline jälgida piimasegu valgusisaldust?
Kui võrrelda imiku varast toitmist ja tema kaalu hilisemas eas, võib leida järgneva seose: lapsed, keda kunagi ei ole toidetud rinnapiimaga, on hilisemas eas ülekaalulisemad. Rinnalapsed kasvavad kiiremini esimesel elupoolaastal, kunst-toitu söövad lapsed hakkavad kiiremini kasvama teisel elupoolaastal.
3.-12. elukuuni kunsttoitu söövad lapsed saavad umbes 10-18% rohkem energiat kehakaalu kilogrammi kohta, kusjuures valku saavad nad 55-80% rohkem kui rinnalapsed. Epidemioloogiliste uuringute alusel on just suur valgukogus, mitte energia, rasva või süsivesikute hulk, seotud lapseea liigse kaaluga. Uuemad uuringud, milles kasutati vähendatud valgusisaldusega piimasegusid, näitasid kooliealiste laste kehamassi indeksi ja ülekaalulisuse riski vähenemist.
Kunsttoitu sööv laps saab toidust rohkem valku, mis viib insuliini, insuliin-sarnase kasvufaktori tõusule ning suurenenud rasvarakkude moodustumisele. Tuginedes sellele teadmisele, võiks soovitada valida imiku toitmiseks piimasegu, milles on valgusisaldus madalam.
Süsivesikud piimasegudes
Nii rinnapiima kui piimasegude põhiline süsivesik on laktoos, mis aitab jämesooles säilitada happelist keskkonda, et tagada laktobatsillide kasvu, kes kaitsevad imikut tõvestavate mikroorganismide eest.
Osades piimasegudes on laktoosisisaldust vähendatud ning süsivesikutena on lisatud teisi suhkruid või modifitseeritud tärklist. Vähendatud laktoosisisaldusega piimasegu tasub kasutada seedetrakti probleemide korral, näiteks gaasivalude, koolikute, ärritunud seedesüsteemi, ebastabiilse väljaheite korral.
Piimasegudesse on lisatud prebiootikume, frukto-oligosahhariide või galakto-oligosahhariide, kiudaineid, mis aitavad kaasa soolestikus kasulike mikroobide kasvule, mis võiks parandada lapse tervislikku seisundit, ja ka probiootikume, põhiliselt bifidobaktereid või laktobatsille, mis soolestikus lapse seedesüsteemi toetavad. Selliseid piimasegusid võiksid proovida õrnema seedesüsteemiga lapsed. Teades, et koolikuid esineb nii rinnalastel kui piimasegu sööjatel enam-vähem võrdse sagedusega, ei ole alati süüdi piimasegu, kuid laps võib tunda end paremini piimasegu vahetamisel.
Allergia eelsoodumus või allergiline laps
Kui imikul on allergia eelsoodumus, tema ema-isa või vanemad õed-vennad on allergilised, tuleb allergiariski vähendamiseks jälgida, mida laps sööb. Varane kokkupuude allergeeniga võib osutuda hilisema ea allergia vallandajaks. Kui laps sööb rinnapiima asemel tavalist, lehmapiimast valmistatud piimasegu, on tema suu kaudu saadav antigeenne koormus miljon korda suurem, sest piimasegus on lehma-piimavalgud muutmata kujul.
Kuna kõiki randomiseeritud uuringuid allergia vältimise kohta on tehtud kõrge allergiariskiga lastel, ei saa tulemusi kanda üle kõikidele, ka allergiariskita lastele. Saksa laste toitmisinterventsiooni uuring (The German Infant Nutritional Interven-tion Study) võrdles kõrge allergiariskiga laste toitmist allergia ennetamisel, kasutades lisaks rinnapiimale kolme erinevat hüdrolüüsitud valkudega ja tavalist lehmapiima baasil valmistatud piimasegu. Uuringulapsi jälgiti kuni 10. eluaastani. Osaliselt hüdrolüüsitud valkudega piimasegul ja täiesti hüdrolüüsitud kaseiini sisaldaval piimasegul oli kaitsev toime atoopilise dermatiidi suhtes, kuid seda efekti ei esinenud täiesti hüdrolüüsitud vadakuvalgu segul. Kui kolmeaastaselt võrreldi nende laste sensibiliseerumist kanamunadele, lehmapiimale ja õhuallergeenidele, leiti oluline lehmapiimaallergia vähenemine, kui oli kasutatud osaliselt hüdrolüüsitud valkudega piimasegu. Nendel lastel oli kujunenud toidu taluvus.
Kui laps ei saa rinnapiima, tuleks allergia eelsoodumusega lapse piimaseguga toitmise alustamisel kasutada osaliselt hüdrolüüsitud piimasegu (segud markeeringuga H.A.), mida müüakse poes. Teaduslikult on tõestatud valkude hüdrolüüsimise positiivne efekt atoopilise dermatiidi vähendamisele.
Kui lapsel on tõestatud allergia piimavalgule, tuleks piimaseguna valida täiesti hüdrolüüsitud valguga piimasegu. Need ravisegud on apteegikaup. Hüdrolüüsimisel muudetakse valgud vabadeks aminohapeteks ja di-, tri- ning lühikese ahelaga peptiidideks, mis ei kutsu enamikul imikutest esile immunoloogilist reaktsiooni. Täishüdrolüüsitud piimasegude põhipuudus on nende kehv maitse. Kui lapse toitmist sellise seguga alustatakse piisavalt vara, harjub laps maitsega. Piimasegu maitse parandamiseks ei tohi sellele lisada muid aineid (glükoosi või suhkrut!). Kui lapse allergiline reaktsioon on tugevam, ta ei talu täishüdrolüüsitud piimasegu, on valikuvariandiks mitte-allergeensete aminohapete segu ehk ravisegu, mis on toodetud piimavabas keskkonnas.
Allergiliste imikute toitmisel ei tohi kasutada teiste imetajate (kitse-, lamba-) modifitseerimata piima ega tavalist soja- või riisipiima, sest nende toitaineline koostis ei sobi imikule ja võib tekkida teatud toitainete puudus. Lisaks on suur oht allergilise ristreaktsiooni tekkeks. Sojavalgul baseeruvat piimasegu ei tohi anda esimese elupoolaasta imikule allergia ravimiseks. Uuringutega on tõestatud, et sojavalgul baseeruv piimasegu ei vähenda allergiariski, pigem kujuneb oht ristallergia tekkeks soja- ja lehmapiimavalgu vahel. Sojasegu peaks sööma galaktoseemiat põdev või kaasasündinud laktaasidentsiidiga imik.
Kõhumured piimasegu sööval lapsel
Imiku nutu põhjuseks peavad emad sageli kõhuvalu, gaasivalusid, kui alati ei ole toit süüdi lapse nutmisel. Piimasegu ja rinnapiima sööva lapse soole mikrofloora on erinev. Kunstlikult toidetud lapse soolestikus on ülekaalus enterobakterid, mis võivad põhjustada ebamugavustunnet kõhus, gaasivalusid, seedehäiret. Osa gaasivalusid võivad olla lapse üleväsimuse avalduseks, sel juhul tuleks vähendada stimulatsiooni lapsele (iga päev mõnes ringis last arendamas käia ei ole õige).
Viimasel ajal on rohkelt arutelusid, kas probiootikumidega saab gaasivalusid vähendada, kusjuures uuringute tulemused võivad olla risti vastupidised. Kui gaasivaludes laps nutab kolmel õhtul nädalas 3 tundi, võib isegi pool tundi vähem nuttu olla kergenduseks vanemaile. Tugevate gaasivaludega lastele võiks pakkuda piimasegu, milles probiootikumid sees, või anda viimaseid lisaks. Kuna tugevate gaasivalude puhul on sageli pereanamnees allergia suhtes positiivne, võib olla abi hüpoallergeense piimasegu kasutamisest. Kui lapsel esineb verine väljaheide, mille põhjuseks ei ole seedenakkus, võib diagnoosida allergilist koliiti. Selle seisundi põhjustajaks on enamasti lehmapiimavalk, kuid ka teised loomsed valgud võivad sooleärritust süvendada. Sellisele lapsele, kui ta sööb piimasegu, tuleks leida optimaalseim variant allergikule mõeldud piimasegude hulgast.
Imikute oksetlemine või oksendamine võib panna vanemad muretsema, kuid sageli ei vaja selline seisund ravi. Kui lapsel esineb toidu tagasiheide, võibolla ta ka köhatab tihti ning kaaluiive jääb puudulikuks, vajab laps nn antirefluks-piimasegu. Sellisele piimasegule on lisatud segu paksendavaid aineid, et maos avaneks lukutiosa paremini ning vedel piim saaks suunduda edasi soolestikku. Enamasti ei vaja oksetlevad lapsed ravimitega olukorra parandamist.
Kui piimasegu sööval imikul on kõht lahti või kinni, tasub kõigepealt kontrollida, kas piimasegu on valmistatud õigesti. Valmistamisjuhendi eiramine, mis viib kas liialt lahja või liialt kontsentreeritud toidu pakkumisele lapsele, võib lõppeda seedehäirega. Kui seedehäire on nakkuslikku päritolu, võiks kontrollida üle koduse hügieeni - keetmata vesi, pesemata pudelid või lutid võivad olla seedenakkuse algatajaks. Seedetegevuse parandamiseks tasub kasutada vähendatud laktoosisisaldusega, kuid lisatud probiootikumiga segu.
Imikule sobiliku piimasegu leidmine nõuab lapse jälgimist, kuid praegune olukord Eesti turul teeb selle kergesti võimalikuks. Spetsiaalsete sobilike piimasegude leidmine ja kasutamine võib vanemate rahakotile küll kehvemini mõjuda.