Kuidas valida imikule piimasegu?

 

Esimesel eluaastal on imiku põhisöök piim, ideaalis emapiim, kuid esineb olukordi, mil last tuleb toita piimasegudega. Imiku piimasegud on enamasti spetsiaalselt lehmapiimast valmistatud rinnapiima asendavad toidud, mille koostises peab olema piisavalt toitaineid, et tagada lapse kasvamine ja areng.

Piimasegude kasutamiseks on kolm põhinäidustust:

  • Emapiima asendamiseks või täienda­miseks, kui ema on otsustanud rinnast mitte toita.
  • Rinnapiima asendamiseks meditsiini­liste vastunäidustuste olemasolul.
  • Rinnalastele täiendavaks toiduks, et tagada lapsele piisav kaaluiive. 
 
Laps vajab lisatoitu, kui rinnapiima kogused on jäänud ebapiisavaks ka tihedama toitmise ja teiste abistavate võtetega. Meditsiiniliseks vastunäidustuseks imiku toitmisel rinnapiimaga on Eestis enamasti ema HlV-positiivsus. Rinnapii­ma kaudu on oluliselt suurenenud nakkuse ülekanderisk. Kuna Eestis on olemas lap­se arengu toetamiseks sobivad piimasegud ning puhas vesi, söövad HlV-positiivsete emade lapsed piimasegu. Lapsepoolsetel näidustustel ei saa rinnapiima anda galak-toseemiahaigele, mille puhul ensüümide-fekti tõttu ei talu laps laktoosi.
Ohutuse tagamiseks peavad kõik pii­masegud vastama Codex Alimentariusele, Maailma Terviseorganisatsiooni ja Ühi­nenud Rahvaste Organisatsiooni toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni asutatud rahvusvahelisele toidustandardite prog­rammile. Koodeksiga on kehtestatud kind­lad nõuded piimasegu koostisele, kvalitee­dile ja ohutusele.
Kõik Eestis müüdavad imiku piima­- ja jätkupiimasegud vastavad nende­le nõuetele, millest võib teha järelduse, et terve ajalise vastsündinu ja imiku toitmisel ei ole ühel piimasegul eelist teise ees, kui­gi erinevate tootjate toitudel on koostises teatud erinevused.
 
Piimasegude tootmisel on võetud ees­kujuks emapiim ning koostist on püütud viia võimalikult sarnaseks sellele. Emapii­ma ei ole siiski võimalik asendada juba ai­nuüksi selles leiduvate bioaktiivsete ainete, nagu hormoonid, kasvufaktorid, antike­had, ensüümid, tõttu, mida on väga raske piimasegudesse lisada. Teiseks suureks eri­nevuseks on lehma- ja emapiima koostises olevate toitainete keemilises ehituses.
 
Valkude osa piimaseguga toitmisel
 
Emapiimas on valku vähe: keskmiselt 1 g 100 ml kohta, mis vastab lapse kasva­mise kiirusele. Imiku piimasegudes tohib olla valku 1,8-3,0 g 100 kcal kohta ehk 1,2-2 g 100 ml valmissegu kohta. Piimase­gude valkude (kaseiini ja vadakuvalkude) omavahelist suhet on püütud lähendada rinnapiimale. Segudes, mis sobivad ka­sutamiseks alates sünnist, on suhe kas 50 : 50 või esineb vadakuvalkude ülekaal. Jätkupiimades, mida ei tohiks anda enne, kui laps on hakanud sööma lisatoitu, tava­liselt teisel elupoolaastal, on valku rohkem ning ülekaalus on enamasti kaseiin. Kuigi segupakile on sageli kirjutatud soovitus „alates 4. elukuust", ei tasuks sellise pii­masegu pakkumisega kiirustada.
 
Miks on oluline jälgida piimasegu val­gusisaldust?
Kui võrrelda imiku varast toit­mist ja tema kaalu hilisemas eas, võib leida järgneva seose: lapsed, keda kunagi ei ole toidetud rinnapiimaga, on hilisemas eas ülekaalulisemad. Rinnalapsed kasvavad kiiremini esimesel elupoolaastal, kunst-toitu söövad lapsed hakkavad kiiremini kasvama teisel elupoolaastal.
3.-12. elukuuni kunsttoitu söövad lap­sed saavad umbes 10-18% rohkem ener­giat kehakaalu kilogrammi kohta, kusjuu­res valku saavad nad 55-80% rohkem kui rinnalapsed. Epidemioloogiliste uuringute alusel on just suur valgukogus, mitte ener­gia, rasva või süsivesikute hulk, seotud lapseea liigse kaaluga. Uuemad uuringud, milles kasutati vähendatud valgusisalduse­ga piimasegusid, näitasid kooliealiste laste kehamassi indeksi ja ülekaalulisuse riski vähenemist. 
Kunsttoitu sööv laps saab toidust roh­kem valku, mis viib insuliini, insuliin-sarnase kasvufaktori tõusule ning suure­nenud rasvarakkude moodustumisele. Tu­ginedes sellele teadmisele, võiks soovitada valida imiku toitmiseks piimasegu, milles on valgusisaldus madalam.
 
Süsivesikud piimasegudes
 
Nii rinnapiima kui piimasegude põhili­ne süsivesik on laktoos, mis aitab jämesoo­les säilitada happelist keskkonda, et tagada laktobatsillide kasvu, kes kaitsevad imikut tõvestavate mikroorganismide eest.
Osades piimasegudes on laktoosisisaldust vähendatud ning süsivesikutena on lisatud teisi suhkruid või modifitseeritud tärklist. Vähendatud laktoosisisaldusega piimasegu tasub kasutada seedetrakti probleemide korral, näiteks gaasivalude, koolikute, ärritunud seedesüsteemi, eba­stabiilse väljaheite korral.
Piimasegudesse on lisatud prebiootikume, frukto-oligosahhariide või galakto-oligosahhariide, kiudaineid, mis aitavad kaasa soolestikus kasulike mikroobide kasvule, mis võiks parandada lapse tervis­likku seisundit, ja ka probiootikume, põhi­liselt bifidobaktereid või laktobatsille, mis soolestikus lapse seedesüsteemi toetavad. Selliseid piimasegusid võiksid proovida õrnema seedesüsteemiga lapsed. Teades, et koolikuid esineb nii rinnalastel kui pii­masegu sööjatel enam-vähem võrdse sage­dusega, ei ole alati süüdi piimasegu, kuid laps võib tunda end paremini piimasegu vahetamisel.
 
Allergia eelsoodumus või allergiline laps
 
Kui imikul on allergia eelsoodumus, tema ema-isa või vanemad õed-vennad on allergilised, tuleb allergiariski vähen­damiseks jälgida, mida laps sööb. Varane kokkupuude allergeeniga võib osutuda hilisema ea allergia vallandajaks. Kui laps sööb rinnapiima asemel tavalist, lehmapii­mast valmistatud piimasegu, on tema suu kaudu saadav antigeenne koormus miljon korda suurem, sest piimasegus on lehma-piimavalgud muutmata kujul.
 
Kuna kõiki randomiseeritud uuringuid allergia vältimise kohta on tehtud kõrge allergiariskiga lastel, ei saa tulemusi kan­da üle kõikidele, ka allergiariskita lastele. Saksa laste toitmisinterventsiooni uuring (The German Infant Nutritional Interven-tion Study) võrdles kõrge allergiariskiga laste toitmist allergia ennetamisel, kasu­tades lisaks rinnapiimale kolme erinevat hüdrolüüsitud valkudega ja tavalist lehma­piima baasil valmistatud piimasegu. Uuringulapsi jälgiti kuni 10. eluaastani. Osa­liselt hüdrolüüsitud valkudega piimasegul ja täiesti hüdrolüüsitud kaseiini sisaldaval piimasegul oli kaitsev toime atoopilise dermatiidi suhtes, kuid seda efekti ei esi­nenud täiesti hüdrolüüsitud vadakuvalgu segul. Kui kolmeaastaselt võrreldi nende laste sensibiliseerumist kanamunadele, lehmapiimale ja õhuallergeenidele, leiti oluline lehmapiimaallergia vähenemine, kui oli kasutatud osaliselt hüdrolüüsitud valkudega piimasegu. Nendel lastel oli kujunenud toidu taluvus.
 
Kui laps ei saa rinnapiima, tuleks al­lergia eelsoodumusega lapse piimaseguga toitmise alustamisel kasutada osaliselt hüdrolüüsitud piimasegu (segud markee­ringuga H.A.), mida müüakse poes. Tea­duslikult on tõestatud valkude hüdrolüüsimise positiivne efekt atoopilise dermatiidi vähendamisele.
 
Kui lapsel on tõestatud allergia piima­valgule, tuleks piimaseguna valida täiesti hüdrolüüsitud valguga piimasegu. Need ravisegud on apteegikaup. Hüdrolüüsimisel muudetakse valgud vabadeks amino­hapeteks ja di-, tri- ning lühikese ahelaga peptiidideks, mis ei kutsu enamikul imi­kutest esile immunoloogilist reaktsiooni. Täishüdrolüüsitud piimasegude põhi­puudus on nende kehv maitse. Kui lapse toitmist sellise seguga alustatakse piisavalt vara, harjub laps maitsega. Piimasegu maitse parandamiseks ei tohi sellele lisada muid aineid (glükoosi või suhkrut!). Kui lapse allergiline reaktsioon on tugevam, ta ei talu täishüdrolüüsitud piimasegu, on valikuvariandiks mitte-allergeensete amino­hapete segu ehk ravisegu, mis on toodetud piimavabas keskkonnas.
 
Allergiliste imikute toitmisel ei tohi ka­sutada teiste imetajate (kitse-, lamba-) mo­difitseerimata piima ega tavalist soja- või riisipiima, sest nende toitaineline koostis ei sobi imikule ja võib tekkida teatud toit­ainete puudus. Lisaks on suur oht aller­gilise ristreaktsiooni tekkeks. Sojavalgul baseeruvat piimasegu ei tohi anda esimese elupoolaasta imikule allergia ravimiseks. Uuringutega on tõestatud, et sojavalgul baseeruv piimasegu ei vähenda allergiariski, pigem kujuneb oht ristallergia tekkeks soja- ja lehmapiimavalgu vahel. Sojasegu peaks sööma galaktoseemiat põdev või kaasasündinud laktaasidentsiidiga imik.
 
Kõhumured piimasegu sööval lapsel
 
Imiku nutu põhjuseks peavad emad sa­geli kõhuvalu, gaasivalusid, kui alati ei ole toit süüdi lapse nutmisel. Piimasegu ja rin­napiima sööva lapse soole mikrofloora on erinev. Kunstlikult toidetud lapse soolesti­kus on ülekaalus enterobakterid, mis või­vad põhjustada ebamugavustunnet kõhus, gaasivalusid, seedehäiret. Osa gaasivalusid võivad olla lapse üleväsimuse avalduseks, sel juhul tuleks vähendada stimulatsiooni lapsele (iga päev mõnes ringis last arenda­mas käia ei ole õige).
 
Viimasel ajal on rohkelt arutelusid, kas probiootikumidega saab gaasivalusid vä­hendada, kusjuures uuringute tulemused võivad olla risti vastupidised. Kui gaasivaludes laps nutab kolmel õhtul nädalas 3 tundi, võib isegi pool tundi vähem nuttu olla kergenduseks vanemaile. Tugevate gaasivaludega lastele võiks pakkuda pii­masegu, milles probiootikumid sees, või anda viimaseid lisaks. Kuna tugevate gaasivalude puhul on sageli pereanamnees allergia suhtes positiivne, võib olla abi hüpoallergeense piimasegu kasutamisest. Kui lapsel esineb verine väljaheide, mille põhjuseks ei ole seedenakkus, võib diag­noosida allergilist koliiti. Selle seisundi põhjustajaks on enamasti lehmapiimavalk, kuid ka teised loomsed valgud võivad sooleärritust süvendada. Sellisele lapsele, kui ta sööb piimasegu, tuleks leida optimaal­seim variant allergikule mõeldud piimase­gude hulgast.
 
Imikute oksetlemine või oksendamine võib panna vanemad muretsema, kuid sageli ei vaja selline seisund ravi. Kui lap­sel esineb toidu tagasiheide, võibolla ta ka köhatab tihti ning kaaluiive jääb puudu­likuks, vajab laps nn antirefluks-piimasegu. Sellisele piimasegule on lisatud segu paksendavaid aineid, et maos avaneks lukutiosa paremini ning vedel piim saaks suunduda edasi soolestikku. Enamasti ei vaja oksetlevad lapsed ravimitega olukorra parandamist.
 
Kui piimasegu sööval imikul on kõht lahti või kinni, tasub kõigepealt kontrolli­da, kas piimasegu on valmistatud õigesti. Valmistamisjuhendi eiramine, mis viib kas liialt lahja või liialt kontsentreeritud toidu pakkumisele lapsele, võib lõppeda seede­häirega. Kui seedehäire on nakkuslikku päritolu, võiks kontrollida üle koduse hü­gieeni - keetmata vesi, pesemata pudelid või lutid võivad olla seedenakkuse algata­jaks. Seedetegevuse parandamiseks tasub kasutada vähendatud laktoosisisaldusega, kuid lisatud probiootikumiga segu.
Imikule sobiliku piimasegu leidmine nõuab lapse jälgimist, kuid praegune olu­kord Eesti turul teeb selle kergesti võima­likuks. Spetsiaalsete sobilike piimasegude leidmine ja kasutamine võib vanemate ra­hakotile küll kehvemini mõjuda.