Deprecated: Methods with the same name as their class will not be constructors in a future version of PHP; ctools_context has a deprecated constructor in /data05/virt43273/domeenid/www.nuppi.eu/htdocs/sites/all/modules/ctools/includes/context.inc on line 30

Deprecated: Methods with the same name as their class will not be constructors in a future version of PHP; ctools_context_required has a deprecated constructor in /data05/virt43273/domeenid/www.nuppi.eu/htdocs/sites/all/modules/ctools/includes/context.inc on line 93

Deprecated: Methods with the same name as their class will not be constructors in a future version of PHP; ctools_context_optional has a deprecated constructor in /data05/virt43273/domeenid/www.nuppi.eu/htdocs/sites/all/modules/ctools/includes/context.inc on line 205

Deprecated: Methods with the same name as their class will not be constructors in a future version of PHP; views_display has a deprecated constructor in /data05/virt43273/domeenid/www.nuppi.eu/htdocs/sites/all/modules/views/includes/view.inc on line 2553

Deprecated: Methods with the same name as their class will not be constructors in a future version of PHP; views_many_to_one_helper has a deprecated constructor in /data05/virt43273/domeenid/www.nuppi.eu/htdocs/sites/all/modules/views/includes/handlers.inc on line 753
Kumb on kasulikum, kas piim või piimasegu? | Nuppi

Veateade

Deprecated function: The each() function is deprecated. This message will be suppressed on further calls in _menu_load_objects() (line 579 of /data05/virt43273/domeenid/www.nuppi.eu/htdocs/includes/menu.inc).

Kumb on kasulikum, kas piim või piimasegu?

 

Pole vaja doktorikraadi, et teada: rinnapiim on imikule kõige parem toit. Siiski võib noor ema leida end ühel päeval piimasegude pika riiuli eest, keelel hulk vastuseta küsimusi. Esimesel eluaastal ei soovitata lastele tavalist lehmapiima anda, seega peaks beebi kuni aastaseks saamiseni muu toidu kõrvale saama kas rinda või piimasegu/jätkupiimasegu. Juhul kui lapsel ei ole allergiat, võib lisatoite valmistada ka väikese koguse lehmapiimaga, ent lehmapiim ei tohi olla põhitoit.

Kuidas jätkata, kui laps saab 1-aastaseks? 

Kui piim kaob, on tähtsaim, et laps nälga ei jääks. Kõige õigem oleks koos arstiga otsustada, mida teha. Parim valik on imiku jätkupiimasegud, mis on kohandatud rinnalapsele sobivaks ning sisaldavad mineraalaineid, vitamiine ja rauda.
Enamik jätkupiimasegusid on valmistatud lehmapiimast. Üldteada on see, et laps saab lehmapiimast vähe rauda. Kui rinnapiimas olevast rauast imendub ligi 50%, siis lehmapiimast vaid 10%. Kuna lehmapiimast on raua imendumine vähene, siis piimasegudes tagatakse lapsele vajalik raua kogus ja piimasegu saaval lapsel rauavaegust üldjuhul ei teki. Eri koostisega on ravipiimasegud: sojapiimasegu, piimasuhkruvaba (laktoosivaba) segu, paksenev piimasegu, enneaegsete piimasegu, hüdrolüüsitud
piimasegud. Need piimasegud on apteegikaup ja neid kasutatakse arsti ettekirjutusel.
 
Kas lehmapiim või jätkupiimasegu?
 
Lehmapiima peamiseks puuduseks on see, et laps ei saa lehmapiimast vajalikul määral rauda. Et saada kätte piisav rauakogus, tuleks imikul lehmapiima päevas juua terve ämbritäis. Lehmapiim on siiski just vasikatele sobiva koostisega, inimlapse vajadused on teised.
Peamine põhjus, miks beebidele lehmapiima ei soovitata, polegi allergia. Eesti lastel esineb päris palju rauavaegusaneemiat, mille põhjuseks on see, et imikud on väga varasest east lehmapiimatoidul. Me ei tea päris täpselt, milliseid tervisehäireid on liiga varajane lehmapiima andmine veel tekitanud – võibolla neerupuudulikkust, võibolla südamehaigusi.
Alles teise põhjusena, miks imikutele lehmapiima ei soovitata, on lehmapiimavalgu talumatus. Toiduallergia väljendub selles, et lapse põsed muutuvad karedaks ja hakkavad punetama, kehale võib tekkida lööve. Ent allergiat võib väljendada ka kõhulahtisus või -kinnisus.
 
Milliseid piimatooteid imikule pakkuda?
 
Hapendatud piimatooted sisaldavad organismile kasulikke piimhappebaktereid laktobatsille ja bifidobaktereid. Ka seedub jogurt piimaga võrreldes kergemini.
  • Hapendatud piimatooteid võib hakata imikule pakkuma esimese eluaasta lõpus, alates 10–11 kuu vanusest.
  • Hapendatud piimatoodetest sobib alustada maitsestamata jogurtiga, millele saab lisada näiteks juba lapsele tuttava maitsega puuvilja- või marjapüreed. Kui lapsele ei maitse keefir, võib ka selle maitset mahla või püreega meeldivamaks muuta.
  • Jogurtit ja keefirit võib pakkuda vaid toidu kõrvale, mitte toidukordade vahel või öösiti lutipudelist, et vältida kaariest ja isutust.
  • Dieetjogurtid ja laktoosivaba piim tervele lapsele ei sobi.
  • Kohupiima, kodujuustu ja juustu võib hakata pakkuma kümne kuu vanusele lapsele.
  • Kohupiima, kodujuustu ja juustu kogus ei tohiks ületada 50 grammi päevas. Kuigi need piimatooted sisaldavad kõrge bioväärtusega valke, ei ole soovitatav etteantud kogust ületada kõrge valgusisalduse tõttu. Lapsed söövad meeleldi magusaid kohupiimakreeme. Seetõttu võib juhtuda, et laps sööb hea meelega ja suurepärase isuga isegi mitu topsi kohupiimakreemi päevas, keeldudes aga muust toidust. Niisiis tasub jälgida, kui palju laps kohupiima saab. Vältida tasub ka ühekülgse maitsega kohupiimatooteid. Nii võiks lapsele pakkuda vaheldumisi tavalist kohupiima ja ka maitsestatud kohupiimakreeme. Ent magus kohupiim jäägu ikkagi magustoidu, mitte põhitoidu rolli.
Eesti toitumisspetsialistid soovitavad, et teisel eluaastal peaks laps poole energiast saama rasvast. Üks gramm rasva annab 9 kilokalorit ning 2-aastase tüdruku päevane toit võiks sisaldada kokku 65g , poistel 68 g rasva. Rasvarikaste toiduainetega võiks laps kuni neljanda eluaastani saada umbes 40% päevasest energiatarbest, edaspidi peaks rasva
osakaal vähenema kolmandikuni ja olema nagu täiskasvanutelgi. Siinkohal tuleks tähelepanu pöörata tarbitava rasva kvaliteedile, kuna tervise säilitamisel on väga tähtis asendamatute polüküllastamata, omega-6 , omega-3 ja omega-9 rasvhapete saamine toiduga.
 
“Õige ja tervislik toitumine on lapse arengu ja tulevase tervise alus. Just väikelapseeas on võimalik kujundada häid toitumisharjumusi, s.t harjutada last sööma tervislikku toitu. Kuna väikelapse maomaht on üsna väike, ei saa talle anda suuri toiduportsjoneid. Päevas peaks olema kolm põhitoidukorda ning 2-3 korral võiks lapsele pakkuda vahepala.”
Seedetrakti aktivatsiooniperiood kordub iga 3,5–4 tunni tagant, siis on seedimine kõige tõhusam. See ongi põhjuseks, miks peaks päevas olema 4–6 toidukorda.
 
Tervislikum on tarbida mahetoitu ja võimalikult vähe lisaaineid sisaldavaid toite. Kui võimalik, siis tarbida Eestimaal kasvanud ja kasvatatud toitu. Meie organism on eelnenud põlvkondade kaudu kohalike toiduainetega kõige paremini kohandunud. Lapsel tekkivad toitumisharjumised kujundavad ka suuresti tema edaspidise toiduvaliku.